Soovime kõigile värsket energiat kevadeks ja kooliaasta lõpetamiseks.
Kõik õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid ja lapsevanemad, olete tänases olukorras kangelased! Te annate endast parima ja see parim võib iga päev muutuda! Seega ei ole õiget ega valet tunnet, lahendust, vastust! Kõik on nii nagu on ja nii ongi hästi.
Kui eesmärk, mille seadsite kooliaasta algul, jääb täitmata, siis see on täiesti okei, sest kõige tähtsam eesmärk sel aastal on hoida iseennast! 

VEPA uudiskiri kannab nüüd uuendatud kuube: on veidike pikem ja põhjalikum ja sisaldab ka täitsa uusi rubriike nagu raamatu- ja podcasti soovitus. Uudiskiri hakkab ilmuma neli korda aastas ehk kord kvartalis. 

Millised teemad sulavad lume alt ja toovad VEPA igapäeva uut energiat?

• Kiidunurk: veebruaris kiitsime Eestit!
• Teadusmüts: VEPA ja sotsiaalne-emotsionaalne õppimine?
• Nipinurk: miks ja kuidas märgata rohkem VEPAt; kuidas saaks paremini kasutada sobib / ei sobi kaardid?
• VEPA nägu: oma mõtteid VEPA-st jagab õpetajast mentoriks sirgunud Kristi Kurist.
• Enesetäiendamiseks: raamatu- ja podcast-i soovitus.
• Üleskutse: jaga oma kooli kogemusi VEPA-ga.
• Kalender:  VEPA tegevused kevadel.

Oleme väga tänulikud, kui võtate paar minutit, et anda uues kuues uudiskirjale ka tagasisidet: vastamiseks vajuta sinisele kastile. Aitäh!

Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva puhul kirjutasid VEPA lapsed juba kolmandat korda Eestile kiidusid.

Lastele meeldib Eestis elada, sest siin on puhas ja ilus loodus nelja aastajaga, lähedased inimesed ja sõbrad; demokraatia, tasuta haridus, ilus peaminister ja hea president; ilus keel, muusika ja ilusad laulud; turvaline ja ohutu elada.

Ja lapsed on lihtsalt õnnelikud, et nad on siin sündinud!

Laste kiidude uudistamiseks mine Facebooki ja sisesta otsingusse märksõna: #kiidud_eestile.

Sotsiaalne-emotsionaalne õppimine ja VEPA

Sotsiaalsel-emotsionaalne õppimine aitab lastel mõista seost emotsioonide ja käitumise vahel. Selleks vajab arendamist eneseregulatsiooni ja -teadlikkuse oskus, prosotsiaalne käitumine ning võime edukalt kohaneda ja areneda ka raskes, riskirohkes keskkonnas (säilenõtkus). Sotsiaalne-emotsionaalne õppimine loob aluse turvaliseks ja positiivseks õppimiseks ja nii on õpilane koolis edukam ja loob endale rahulikku, produktiivset ja tervislikku elu. Sotsiaalne-emotsionaalne õppimine sisaldab viit peamist oskust: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, vastutustundlik otsuste tegemine, sotsiaalne teadlikkus, oskus suhteid luua. Allolevalt pildilt leiad ka VEPA tööriistad, mida saab kõigi nende oskuste arendamiseks kasutada:

PAX Leader – VEPA liider; PAX Ok /Not Ok – Sobib / ei sobi kaardid; Beat the Timer – VEPA taimer; PAX Quiet – VEPA vaikus; PAX Hands & Feet  – VEPA käed ja jalad; PAX Voices – VEPA hääled; PAX Vision – VEPA visioon; Granny’s Wacky Prizes – Memme vigurid; Tootles – kiidud; PAX Stix – nimepulgad.

VEPA arendab sotsiaalset-emotsionaalset õppimist läbi VEPA tööriistade ja mängu rakendamise, nii on õpilastel kergem:

• märgata iseenda tundeid,
• reguleerida oma emotsioone ja käitumist,
• mõista teiste vajadusi,
• luua positiivseid suhteid ja tõsta seeläbi eakaaslaste vahelist toetust,
• luua ühiseid ootusi,
• luua ühine suhtluskeel ja identiteet.

Mõned näited:

Eneseteadlikkus on võimalik arendada näiteks olles VEPA liider. See aitab mõista, kuidas olla parem versioon iseendast ja muuta nii ka maailma enda ümber paremaks. Nii õpivad lapsed kasutama prosotsiaalseid oskusi ka kodus ja oma kodukonnas.

Sotsiaalset teadlikkus tõstab jällegi kiidude kirjutamine, kuna nii kasvab laste empaatia, nad õpivad erinevusi mõistma ja oskavad luua ehedaid suhteid kaaslastega.  Nii väheneb ka koolikiusamine.

Lapsed peavad tegema koostööd, et jõuda ühise eesmärgini: saada memme vigur. Koostöö eeldab suhtlemist ehk VEPA mäng ja memme vigurid aitavad meil arendada ka laste oskust suhteid luua.

Just nii on meil võimalik ka läbi VEPA arendada õpilaste sotsiaalset-emotsionaalset õppimist.

ROHKEM VEPA 
kuidas märgata ja miks?

VEPA ei tähenda üksnes spleemide märkamist ja neile tähelepanu juhtimist. Vastupidi: VEPA paneb meid rohkem märkama ka positiivset, mis parandab laste käitumist, tõstab nende edukust koolis ja igapäevaelus. Kui me soovime, et meil oleks ilus lillepeenar, siis me kastame lille, mitte umbrohtu. Kui me pöörame tähelepanu laste sobivale käitumisele ja nende edusammudele, siis me valime kasta lille.

Oskuste õpetamine oma käitumise muutmiseks vajab samamoodi aega ja järjepidevust nagu matemaatika või lugemise õpetamine. Seetõttu ongi oluline kasutada VEPA-t iga päev. Siin on abiks nt meie VEPA kalendrid, mida oleme riputanud VEPA Facebooki lehele, aga neid saab iga õpetaja ka edukalt ise järgmiseks kuuks ette valmistada. Nii ei takerdu me igapäevasesse planeerimisse ja jääb rohkem aega oluliseks.

Mida võiks siis rohkem märgata?

• Koostööd
• Eneseregulatsiooni
• Õpitulemuste paranemist
• Enesekindlust
• Efektiivsust
• Keskendunud ja osavõtlik õppimine, mis annab õppimisele tähendusrikkama mõtte.

Siin tasub nt tähele panna, kas õpilased suudavad:

• kauem ühele ülesandele keskenduda;
• ühelt tegevuselt teisele üle minna nii, et nad ei vaja enam rohket meelde tuletamist ja suunamist;
• paremini ülesande juhist mõista;
• seada endale mõistlikke eesmärke ja nendeni ka jõuda

ning selle eest ka õpilasi rohkem tunnustada.

• Rahulikku klassiruumi ja koolikeskkonda
• Positiivseid suhteid, mida aitab luua kiidude kirjutamine.

Näiteks võib igale päevale määrata kindla kiidusaaja, et oleks kergem olla tunnustamisel järjepidev.

Esmaspäeva – kiidan ennast,
teisipäev – kiidan töökaaslast,
kolmapäev – kiidan koolikaaslast,
neljapäev – kiidan naabrit,
reede – kiidan pereliiget: võite vanematele saata ka kiidu nt paberkandjal koju, mis tõstab oluliselt kiidu väärtust ja muudab selle erilisemaks.

Digiajastu kiidud: on olemas selline veebileht nagu www.padlet.com, kuhu saate nt koostada kiiduseina ja nii laiendada kiidude mõju. Meil on ka omalt poolt väga hea näide sellest. Meie meeskonnast koostas sellise kiiduseina meie armas Karin (vt pilti).  

Samuti saab selleks kasutada ka nt Google JamBoardi: https://jamboard.google.com/.

SOBIB / EI SOBI KAARDID
kuidas neid võiks veel paremini kasutada?

Sobib / ei sobi kaardid on kõige keerulisem VEPA tööriist, sest need eeldavad, et õpilased oskavad eristada sobivat ja mittesobivat käitumist, mõistavad ootusi nende käitumisele ja oskavad vajadusel oma mittesobivat käitumist kohandada. Seetõttu soovitakse tihti võtta sobib/ei sobi kaardid kasutusele alles siis, kui kõik teised elemendid on juba kasutusele võetud. Alustage kindlasti rohelisest poolest ja vajadusel isegi lõigake kaart pooleks, et jõustada õpilasi ja suunata nende fookust sobivale käitumisele. Viidates rohkem SOBIB kaardipoolele, toome veel rohkem positiivset esile.

Näidates EI SOBI kaardipoolele, tasuks alati ära oodata, kuni õpilane jõuab oma käitumist korrigeerida ning seejärel kinnistada positiivne käitumine näidates SOBIB kaardipoolele. Nii saab õpetaja siiski jätkata tunni läbiviimist ja ei pea üle klassi õpilasi korrale kutsuma.

Kaarte kasutades tasuks jälgida alati õpilaste emotsioone ning vajadusel anda nt sosistades ka kohest tagasisidet. Nii oskavad õpilased hiljem ise paremini olukorda mõista ja seda analüüsida.

Sobib / ei sobi kaarte saab asendada ka käemärkidega, nt kui kaardid on jäänud klassi ja olete just õppekäigul vm. Kaardid on head ka sisuliseks tagasisidestamiseks,  eriti iseseisva tööga harjumiseks, sest tagasisidet vajavad ka kõige edukamad õpilased. Kaardid aitavad kinnistada ka ühiselt visiooni kirja pandud kokkuleppeid: näiteks, kui õpilane ei käitunud vastavalt visioonile, saab pahandamise asemel küsida, kas nii sobis; või kui õpilane kasutab vastamiseks kokkulepitud üleklassihäält, saab seda käitumist kinnistada, näidates SOBIB kaarti.

ÕPETAJAST MENTORIKS SIRGUNUD KRISTI KURIST

Kristi Kurist on Randvere kooli õpetaja, kes on VEPAt rakendanud õpetajana juba viis aastat ja olnud ka kahel viimasel aastal toeks mentorina oma kooli teistele õpetajatele. Kristi on innustav tegutseja ja muutuste ellukutsuja, ta armastab ahvatantsu, looduses viibimist ja hindas õueõpet. Kristi usub, et kõik algab täiskasvanutest: kui meie usume millessegi või kellessegi, siis see innustab ka meie lapsi. Kristi unistab sellest, et VEPA leiaks suuremat kõlapind ja suudaks kanda kinnitada palju enamates koolides ja miks mitte ka lasteaedades. Et VEPAt saaks veel rohkem silmast silma tutvustada ja viia seda inimestele veel lähemale. Kristi usub, et müüte ja jutte saab muuta kõige paremini inimestega kohtudes.

Kas on midagi VEPA metoodikast, mida Sa kasutad ka oma igapäevases elus?
Kasutan iga VEPA aastaga rohkem kiitmist. Ei möödu päevagi, kui ma kedagi millegi eest ei kiidaks: oma õpilasi, teisi täiskasvanuid ja oma lapsi. Nii äge on jälgida, kuidas sellele reageeritakse.

Mis on Sinu armsaim VEPA-ga seotud lugu?
Neid lugusid on mitmeid ja kui aegajalt meelde tulevad, siis teeb ikka tuju heaks.
Üks nendest oli siis, kui mul oli jalatrauma ja käisin koolis karkudega. Üks mu õpilastest:  „Õpetaja, Sina istu nüüd siia (pani kargud ka kenasti ära). Sa ei pea mitte midagi tegema, me toome sulle kohvi ka siia“. Ja ega nad hätta ei jäänud. Kõik oli selge, mida ja kuidas tundides tegema peab.
Teine lugu on juhtus siis, kui üks minu õpilastest nägi õuevahetunnis pealt, kuidas üks laps teisele kogemata tõukerattaga haiget tegi. Ta võttis olukorra juhtimise enda peale ja aitas lastel omavahel ära leppida ning õpetajat juhtunust teavitada.
Loomulikult liigutab kõige rohkem see, kui sinu klassi õpilasi kiidetakse eeskujuliku ja teistega arvestava käitumise eest!

Mis on Sinu arvates VEPA programmi peamine väärtus?
Ennastjuhtiv inimene, kes oskab teiste inimeste tunnetega ja vajadustega arvestada. Seda ei ole ju alati kerge järgida, veel vähem lapsel. Ma näen oma õpilaste siirust ja teiste abistamist ning üksteisest hoolimist. Seda on väga armas vaadata.
Rõõm (positiivsus), mis VEPA programmis osalenutel lastel igapäevaselt neid saadab. Analüüsioskus: mõtleb ja arutleb, kas nii on õige teisele öelda või teha. Rahulike vestluste käigus saavad oma eksimustest aru ja mõistavad tagajärgi.

Mis Sa arvad, kuidas mõjutab VEPA laste ja õpetajate igapäevaelu kõige enam?
Õpetamine ja õppimine ei pea olema igav ja üksluine. VEPA pakub põnevaid koolipäevi ja hetki. VEPA on see, mis mind õpetajana „kooli poole tõmbab“ ja tekitab ootuse uue koolipäeva suhtes. Kuna VEPA juba iseenesest keskendub positiivsele ja selle märkamisele ning läbi selle ennetab ebasobiva käitumise teket, siis pole minu jaoks küsimustki, miks osaleda VEPA programmis. Soovitan ka teistele!

Kas ja kuidas Sa näed VEPA võimekust muuta kasvavat noort põlvkonda?
Ma usun, et kui ühendada jõud, saab VEPA muuta noort põlvkonda. VEPA mõju suureneks, kui seda teha järjest mitu kooliastet. Nii ei tekiks lastes häbitunnet, kui nad näitavad näiteks klassist väljas olles vaikusemärki.

7-AASTASE KOGEMUSEGA MENTOR PILLE ÕIS

Pille on olnud VEPA mentor alates ajast, kui programm Eestisse jõudis (2014). Ta on Pärnu Vanalinna Põhikooli eripedagoog ning ta peab Pärnus oma erapraksist, kus aitab kommunikatsioonipuuete ja õpiraskustega lapsi. Ta on ema ja vanaema.

Kas on midagi VEPA metoodikast, mida Sa kasutad ka oma igapäevases elus?
Oma igapäevast elu VEPAta ma enam ette kujutada ei oska. Sellest on saanud minu mõtteviis. Mulle meeldib väga VEPA moto: „Parandan ennast, parandan maailma“. Seitsme aasta jooksul on see iga päevaga omandanud  minu jaoks järjest sügavama sisu. Olukorras, kus asjaolud ei ole minule meele järele, esitan sageli endale küsimuse, kelle probleem see tegelikult on. Väga paljud keerukad lood saavad tänu sellele hoopis teistsuguse tähenduse. Muutes enda käitumist või suhtumist, leiavad ka kõige keerulisemad väljakutsed lõpuks lahenduse. Ma töötan lastega, kes panevad täiskasvanuid pidevalt proovile. Aitab ainult teadmine, et laps ei ole probleem, vaid meil on probleeme lastega. Kui muudan enda käitumist, muutub ka lapse käitumine.

Kuidas on VEPA Sind inimesena muutnud?
Tänu VEPA-le märkan enda ümber ainult positiivset. Loomulikult näen ma ka seda, mis võiks olla teisiti, kuid ma ei reageeri sellele enam. Mu kodune elu on oluliselt tasakaalukam. Varem käitusin nii, nagu olin oma vanemaid käitumas näinud. Iga pisiasi, mis oleks minu arvates pidanud olema teisiti, sai koheselt negatiivse reageeringu. Nüüd tunnustan oma pereliikmeid tehtu eest ja ülejäänu läheb ise paika. Oma töökaaslaste juures keskendun samuti nende positiivsetele külgedele. Inimestega suheldes on harjumuseks kujunenud suuliste kiidude jagamine.  Minu elu on tänu VEPAle rahulikum ja õnnelikum.

Mis on Sinu arvates VEPA programmi peamine väärtus?
VEPA metoodika suhtub käitumisse kui oskuste kogumisse – neisse, mida lapsel on vaja omandada ja täiskasvanul õpetada. VEPA ei eelda, et õpilased parandavad oma käitumist, kui nad vahetunniks seina äärde seisma pannakse. VEPA õpetaja ei ole käskude ja keeldude jagaja, vaid ta õpetab iga päev väikeste sammudega, kuidas õigesti käituda. Ta on nagu teadlane, kes näeb probleemi ja hakkab sellele lahendust otsima. Kui lastel on mingi oskus omandamata, siis pannakse see harjutamiseks VEPA mängu sisse. Visiooni läbi arutamine enne mängu või uusi tegevusi loob õpilastes tunde, et nad on seotud ja osalised kogu protsessis. Tunnustada saavad kõik, kes käituvad soovitult. Nii õpetamegi lastele enesekontrollioskusi, mitte korralikult istumist.

Mis Sa arvad, kuidas mõjutab VEPA laste ja õpetajate igapäevaelu kõige enam?
VEPA toob lastele ja õpetajatele rõõmu, loob head suhted laste ja täiskasvanute vahel, samuti laste omavahelised suhted paranevad. Tekib õppimis- ja õpetamisrõõm. Kui oled positiivses keskkonnas, tunned ennast turvaliselt ja hästi, siis lähevad ka kõige raskemad koolipäevad kiirelt mööda.

Kas ja kuidas Sa näed VEPA võimekust muuta kasvavat noort põlvkonda?
Tänu VEPAle on tänased koolilapsed tulevikus paremad ühiskonnaliikmed. Nad on positiivse mõtlemise ja hästi pakitud elukohvritega. Meil on rohkem noori, kes märkavad enda vajaduste kõrval ka teiste omasid. VEPA õpetab koostööd. Kui vaatame enda ümber, siis me ei leia mitte ühtegi asja, mis on ainult ühe inimese kätetöö. Tänu sellele, et VEPA mäng treenib laste täidesaatvaid funktsioone, oskavad need noored tulevikus paremini elus probleeme lahendada, oma õppimist juhtida, otsuste eest vastutust võtta ja pingelistes olukordades toime tulla.

RAAMAT
„Südamega koolis. Kasvatusteaduslik abiraamat lapsevanematele“

Raamatu autor Godi Keller usub, et iga hea õpetaja suudab ka keeruliste õpilastega hakkama saada, kui luua selleks õiged tingimused ja otsida loomingulisi lahendusi.

Raamat sobib nii lapsevanemale, aga ka õpetajale, koolijuhile ja mentorile. Godi on tunnustatud Norra pedagoog, kes oma pikaajalisele kogemusele toetudes toob meieni uusi vaatenurki, kuidas olla täiskasvanuna parem tugi ja eeskuju lapsele ning pühenduda lapsele „süsteemist hoolimata“. Nii analüüsib ta raamatus ka tänapäeva koolisüsteemi kitsaskohti, mis takistavad hea ning meeli arendava kasvukeskkonna loomist ja digimaailmaga seonduvaid väljakutseid. Godi on andnud loenguid ja seminare ka paljudele Eesti õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele.

PODCAST
#5 Koolikiusamisest | Pearaadio: vaimse tervise podcast

Peaasi.ee on loonud taskuhäälingute kanali, kus muuseas räägitakse ka koolikiusamisest. Jagame üht neist, kus koolikiusamise üle arutavad Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise liige Grete Kull ja koolipsühholoog Siiri Vallimäe. Saates tuleb juttu nii kiusamise erinevatest liikidest, selle muutumisest ajas, pikaajalisest mõjust ning ennetusest koostöös lastevanematega.

Kas teie kool on nakatunud? Ei loodetavasti mitte viirusesse, vaid VEPA-ga ikka!
Teie kool on VEPA metoodikat rakendanud rohkem kui ühe õppeaasta?
Teie koolis on VEPA levinud kui kulutuli?
Te näete ja tunnete imelisi muutusi ja teil on jagada toredaid lugusid?

Andke meile endast märku hiljemalt 1. maiks e-posti aadressile vepa@tai.ee! Kajastame õppeaasta lõpus, oma järgmises uudiskirjas, ühe erilise VEPA kooli loo.