Metoodika
VEPA metoodika ühendab mitmeid tulemuslikkust näidanud klassijuhtimistehnikaid, mida nimetame VEPA-elementideks. Nende kasutamise eesmärk on arendada laste võimet kontrollida oma reaktsioone ja analüüsida oma käitumist. VEPA-mäng on metoodika järgmine, veidi keerukam etapp, mis tõhustab veelgi enam õpilaste eneseregulatsioonioskusi ja tugevdab toetavat õpikeskkonda.
VEPA on oma loomult mänguline ja lihtne, mistõttu sobib eriti hästi 1-6. klasside õpilastele. Metoodikal on rikkalik ja selge sõnavara ning atraktiivne visuaalne kuvand. Õpilased võtavad selle kiiresti omaks. VEPA metoodika tugevdab laste identiteeti ja kogukonnatunnet.
VEPA elemendid
Mõned VEPA-elemendid aitavad õpetajal kiiresti saada kõikide õpilaste tähelepanu (suupill), kaasata neid tegevusse (nimepulgad), kokku hoida aega (taimer) ning ennetada mittesobiva käitumise ilminguid (VEPA-hääled, VEPA-käed ja -jalad, Sobib!/Ei sobi!-kaardid). Need elemendid aitavad õpilastel paremini mõista õpetaja ootusi ja jälgida oma käitumist. Näiteks, kui õpetaja kasutab nimepulki, siis võib ta olla kindel, et iga õpilane saab tähelepanu. Tagasihoidlikumad õpilased saavad vajaliku julgustuse ja aktiivsemad õpivad oma korda ootama.
Teised VEPA-elemendid soodustavad sotsiaalsete oskuste arengut ning toetavad psühholoogilist turvalisust. Lapsed loovad üheskoos sellist klassi, kus neil oleks hea ja turvaline õppida (VEPA-visioon). Õpilased õpivad märkama ja tunnustama positiivset käitumist (VEPA-kiidud), üheskoos pingutama ühise eesmärgi nimel (memme vigurid, VEPA-minutid). Näiteks: VEPA-visioon on tõhus tööriist, et aidata õpilasel analüüsida oma käitumist ja kohandada seda vastavalt olukorrale. Kuna õpilane ise panustas ühise visiooni loomisesse, siis tema valmisolek jälgida kokkuleppeid on suurem.
VEPA mäng
VEPA-mäng on tõhus viis, kuidas õpitegevusi mänguliselt läbi viia ja kasutada VEPA-elemente koostoimes. Mängu ajaks valib õpetaja sobiva tunnitegevuse, määrab aja, jaotab klassi tiimidesse ja lepib õpilastega kokku sobivas ning mittesobivas käitumises selle tunnitegevuse ajal. Mängu ajal jälgib õpetaja laste käitumist ja märgib ebasobiva käitumise ilminguid (spleeme) tiimide kaupa. Kui mäng on läbi, siis analüüsitakse toimunut ning edukad tiimid saavad „memme viguri“. Mängu saab tõhusalt lõimida mistahes tunnitegevusi, nt iseseisvat tööd, klassi küsitlemist, paaristööd jne. Julgemad õpetajad kasutavad VEPA-mängu näiteks ka koolisööklas, riidehoius, kooliüritustel või õppekäigul. Mängu kaudu õpivad lapsed kohandama oma käitumist vastavalt olukorrale, sest VEPA-mäng matemaatikatunnis ja jalgpalliturniiril on kaks eri asja!
VEPA on tulemuslik ja praktikas tõestatud metoodika. VEPA mõju on kõige tõhusam siis, kui õpetaja kasutab kõiki elemente koos ja ei kohanda neid. VEPA metoodika väljaõpe, sealhulgas koostöö VEPA-mentoriga, aitab õpetajal lõimida metoodikat oma igapäevatöösse.
