VEPA – veel parem!
VEPA metoodika (edaspidi VEPA) on tõenduspõhine ennetustegevus. VEPA-t kasutatakse tavapärase õppetöö käigus ja VEPA aitab lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikate abil luua toetavat õpikeskkonda. VEPA toetab laste eneseregulatsiooni- ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut, koolipere vaimset tervist ning ennetab laste riskikäitumist.
Kooliperele
VEPA toetab kogu koolipere vaimset tervist ning aitab õpetajatel tõhusamalt õpetada ja lastel paremini õppida.
Kogukonnale
Ühiskonna jaoks VEPA on tõhus ennetusmeede, mis aitab ära hoida noorte riskikäitumist. VEPA loob turvalisemat tulevikku!
Lapsevanemale
Lapsevanema jaoks on VEPA on hea viis toetada oma last. VEPA-t saab kasutada ka kodus!
176
väljaõppes osalenud kooli
837
väljaõppes osalenud klassiõpetajat
VEPA metoodika puhul on olulisel kohal positiivne märkamine ja ka tunnustamine. Lisaks sellele, et õpetaja jagab lastele teadlikult suulist ja kirjalikku positiivset tagasisidet, harjutavad ka lapsed teineteise märkamist ja tunnustamist. See on maailma paremaks muutmisel väga oluline oskus! ❤
Head lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud. Olgem teadlikud enda eeskuju mõjust. Nagu öeldakse - laps teeb, mida laps näeb 👇
Aitäh märkamast, Harjumaa Omavalitsuste Liit!![]()
See tunnustus läheb ka kõikidele koolidele ja kohalikele omavalitsustele, kes on 9 aasta jooksul toetanud õpetajate osalemist VEPA väljaõppes, kõikidele innukatele VEPA õpetajatele, VEPA koolitajatele ja VEPA mentoritele. Üheskoos jõuame kaugele!Rõõmustame, et VEPA metoodikat hinnatakse ja VEPA meeskonna tööd tunnustatakse!![]()
Harjumaa Omavalitsuste Liitu hariduskomisjon on valinud laekunud 173 kandidaadi seast välja kaks finalisti, kes esitletakse omakorda vabariiklikule komisjonile tunnustamiseks „Eestimaa õpib ja tänab“ gaalal. Harjumaalt esitati hariduse sõbra kategoorias üheks kandidaadiks VEPA metoodika ja meeskond. Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehe kaudu esitati riiklikult kokku ligi 1791 tunnustamistaotlust, kellest omakorda valiti finalistid igas kümnes kategoorias. ![]()
Oleme Harjumaa Omavalitsute Liidu poolt saadud tunnustuse üle uhked ja tänulikud.![]()
VEPA metoodika aitab hoida koolipere vaimset tervist ja on olnud Eestis kasutusel juba 9 õppeaastat. Väljaõppes on osalenud 837 klassiõpetajat 176 erinevast koolist. ![]()
Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab 2009. aastast Aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab” haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle töö on olnud teistele eeskujuks. Tunnustatavad on märkimisväärsel moel panustanud õppurite arengusse, koostöösse ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes.![]()
Vaata lisaks: www.vepa.ee![]()
#tervisearenguinstituut #VEPAkäitumisoskustemäng
Palju loovaid ideid, vaatenurki, praktilisi soovitusi, kuidas õpetajate vaimset tervist hoida...
Kuidas õpetajana oma vaimset tervist hoida? - Õpetajate Leht
opleht.ee
Õppeaasta on juba hoo sisse saanud, kuid peatume hetkeks, et lugeda õpetaja vaimsest tervisest. Ületöötamine ja läbipõlemine on õpetajatöös sagedased ohud ning on tähtis teada, kuidas neid ...
Kas õpetaja võib tunda õpilase suhtes negatiivseid tundeid või ärritust? Lühike vastus on - jah, ka õpetajad on inimesed ja neil võib samuti aeg-ajalt tekkida negatiivseid tundeid või ärritust laste suhtes. ![]()
![]()
Õpetajate töö on tihti keeruline ja nõuab kannatlikkust ning lisaks laste arengu- didaktika-ja ainealastele teadmistele ka tugevaid sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. On oluline, et õpetajad oskaksid oma emotsioonidega konstruktiivselt toime tulla ja neid mitte väljendada viisil, mis võiks kahjustada õpilaste enesehinnangut või õppimiskeskkonda. Professionaalne õpetaja ei ole see, kes üldse ei tunne negatiivseid tundeid või oskab neid maha suruda vaid see, kes oskab ennast analüüsida ja leida toimivad tegutsemisviise.![]()
![]()
Seega esimene samm on proovida aru saada iseendast – MIKS mind see käitumine ärritab või minus midagi „käivitab“? Siin on mõned küsimused, mida õpetaja saab endalt küsida:![]()
• Kuidas on olukord mu vaimse tervisega? Olen ma ületöötanud, läbipõlenud, stressis või lihtsalt väsinud? ![]()
• Kuidas on mu suhted kodus ja tööl? ![]()
• Kui turvaline on mu töökeskkond? Kas tunnen kuuluvust, toetust, turvatunnet?![]()
• Kas mu ootused õpilasele on realistlikud, võttes arvesse lapse vanust, arengut ja individuaalseid eripärasid?![]()
• Kas ma tunnen, et mul on kadunud kontroll ja see teeb mind ärevaks?![]()
• Kui enesekindel ma olen endas kui õpetajas? Enda oskustes, teadmistes ja ka laiemalt elukutsevalikus? ![]()
• Kas ma tunnen, et minust ei peeta lugu, see haavab mind ja võtan seda isiklikult?![]()
• Kas õpilase käitumine meenutab mulle kedagi või midagi? Kas see toob mulle mälestusi enda lapsepõlvest või mujalt varasemast elust, kus olen ennast tundnud ebaturvaliselt, ärevalt, hirmunult, haavatavana?![]()
![]()
Kui õpetaja on leidnud enda seest vastuse, saab ta asuda teele lahenduse poole. Olgu selleks siis puhkus, aeg lähedastega, mõni aus vestlus, koolitus või muu tugi, mis aitaks leida teed tasakaaluni ja töörõõmuni.![]()
![]()
Üheks võimaluseks on õppida ka tõhusamaid klassijuhtimistehnikaid, mis aitavad arendada laste eneseregulatsioonioskusi. Uuringute järgi aitab VEPA metoodika lisaks kaasa ka õpetaja tajutud enesetõhususe tunde suurenemisele ja paremale vaimsele tervisele. Loe lisa www.vepa.ee![]()
![]()
NB! Vaimse enesetunde erinevad küsimustikud leiab peaasi.ee/test/
