VEPA – veel parem!
VEPA Käitumisoskuste Mäng on meetodite kogum, mida õpetaja saab kasutada tunnis õpitegevust katkestamata. VEPA loob klassis hooliva ja toetava õpikeskkonna.
VEPA arendab mängulisel viisil õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut. VEPA on lahe mäng, mis toob kooliellu rahu ja rõõmu.
VEPA on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetustegevus, mis vähendab noorte riskikäitumist ja mõjutab positiivselt laste elukäiku.
Hmm… Mis on VEPA? On see siis metoodika, mäng või ennetustegevus?
Lapsevanemale
Lapsevanema jaoks on VEPA on hea viis toetada oma last. VEPA-t saab kasutada ka kodus!
Kooliperele
VEPA toetab kogu koolipere vaimset tervist ning aitab õpetajatel tõhusamalt õpetada ja lastel paremini õppida.
Kogukonnale
Ühiskonna jaoks VEPA on tõhus ennetusmeede, mis aitab ära hoida noorte riskikäitumist. VEPA loob turvalisemat tulevikku!
165
liitunud kooli
716
liitunud õpetajat
13 607
liitunud last
Võib öelda, et vaimne heaolu on ajas muutuv seisund, mis viitab inimese võimele ennast teostada, osaleda sotsiaalsetes suhetes, luua lähisuhteid ja panustada ühiskonda.![]()
![]()
Vaimne tervis on enamat kui vaid psüühikahäire või psüühilise puude puudumine: vaimne tervis on oluline ja lahutamatu osa inimese tervisest. ![]()
![]()
Inimese vaimset tervist mõjutavad erinevad tegurid, näiteks:![]()
![]()
Sotsiaalsed – millises keskkonnas ja tingimustes inimene sünnib, kasvab, elab, õpib, töötab.![]()
Psühholoogilised – tähenduslike suhete olemasolu ja nende kvaliteet, traumeerivad läbielamised.![]()
Bioloogilised – ajukeemia, geenid ja pärilikkus.![]()
![]()
Vaimset tervist saab hoida ning edendada, tugevdades vaimse tervise kaitsetegureid ja vähendades riskitegureid.![]()
![]()
Vaimse tervise kaitsetegurite hulka kuuluvad:![]()
• Positiivne mina-pilt![]()
• Head toimetulekuoskused![]()
• Head sotsiaalsed oskused![]()
• Säilenõtkus ehk hea kohanemisvõime![]()
• Hea füüsiline tervis![]()
• Stabiilne vanemlik hoolitsus lapsena![]()
• Perekondlik kuuluvus![]()
• Toetavad sotsiaalsed suhted![]()
• Majanduslik kindlustatus![]()
• Toetav õpikeskkond ja akadeemiline edasijõudmine![]()
• Ligipääs toetavatele teenustele (vaimse tervise teenused, sotsiaalteenused jms).![]()
![]()
Vaimse tervise riskiteguriteks on seevastu näiteks:![]()
• Madal enesehinnang![]()
• Vähesed toimetulekuoskused![]()
• Füüsilise ja/või vaimse puude olemasolu![]()
• Erinevad sõltuvused![]()
• Puudulikud sotsiaalsed suhted![]()
• Sotsiaalne tõrjutus![]()
• Diskrimineerimine ![]()
• Kuritarvitamine või vägivald (füüsiline, seksuaalne või emotsionaalne)![]()
• Ebakindlus ja läbikukkumine koolis![]()
• Krooniline stress![]()
• Toetavate teenuste puudumine või piiratud ligipääs neile.![]()
![]()
Vepa metoodika positiivset mõju koolipere vaimsele tervisele kinnitavad nii välismaa kui ka Eesti uuringutulemused. Lisainfo: www.vepa.ee
"Arusaam, et hea tervis ja koolirõõm aitavad saavutada paremaid õpitulemusi ning tagavad parema hakkamasaamise elus, ajendas Kiviõli 1. Keskkooli kooliperet tervise ja heaolu teemal mõtlema ning lahendusi leidma – kuidas luua keskkonda, kus on toetatud nii sotsiaalne, vaimne kui füüsiline heaolu".![]()
![]()
Kiviõli 1. Keskkool ütleb ka nii: "Meie kooli üks tugevus on see, et oleme liitunud VEPA programmiga ja juba mõned aastad on metoodikat rakendatud. Koolitatud on õpetajaid ja kooli juhtkonda ning on usk ja teadmine, et VEPA tööriistakastist saab abi."![]()
![]()
Loe lähemalt: opleht.ee/2023/05/tervisenoukoguga-valjakutsetele-vastu/
On rõõm teada anda, et Ennetuse teadusnõukogu on hinnanud Eestis ellu viidavate ennetusprogrammide seas ka VEPA metoodikat ja andnud selle kasutusvalmidusele kõrgeima hinnangu – „suurepärane“. VEPA tõendatuse taset hindasid Grete Arro ja Mariliis Põld. ![]()
![]()
Ennetuse teadusnõukogu soovitab VEPA-t kasutada, sest VEPA puhul on tagatud ennetustegevuse kavakohane elluviimine ja regulaarne seire ning mõju on uuringutes hästi tõendatud.![]()
![]()
VEPA metoodika peamine mõju on vaimse tervise probleemide ärahoidmine ja vähenemine. Tuginedes üheteistkümnele uuringule, sh Eesti uuringule, oli VEPA metoodikat rakendanud klasside õpilastel vähem vaimse tervise probleeme, võrreldes metoodikat mitte kasutavate klasside õpilastega. Lisaks vähendab VEPA ka õpilaste riskikäitumist (sh alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist ning riskeerivat seksuaalkäitumist). ![]()
![]()
Ennetuse teadusnõukogu eesmärk Eestis on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ja andmetel ning tõendusel tuginevat otsusetegemist ennetuses. Ennetuse teadusnõukogu tegevuse ja ennetusprogrammide hindamise kokkuvõtetega saab tutvuda: www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu
Laste õpetamine tähendab nende aju ülesehituse muutmist. Rääkimis-, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning head isikuomadused kujunevad aju keemilise ainevahetuse käigus, neuronite, sünapside ja juhtteede suurte muutuste tõttu, mille tekitab lapse ja keskkonna vastasmõju.![]()
![]()
Inimese ajukoores on keskmiselt 20 miljardit neuronit. Iga klassis veedetud sekund mõjutab kõigi seal viibivate õpilaste aju, olenemata sellest, kas täiskasvanutena märkame või ei märka seda. Ühes koolipäevas on ligikaudu 19 800 sekundit. Kujutlege, kui palju on klassis ühe koolipäeva jooksul töötavaid neuroneid, kui arvestada 25 õpilase ja õpetajaga!![]()
![]()
Need neuronid lapse ajus ei reageeri üksnes õpetaja sõnadele. Need annavad signaale ajule ka õpetaja emotsioonide mõjul, mida võivad väljendada näiteks õpetaja hääletoon, sõnavalik, näoilme, kehaasend ja žestid. Lisaks reageerivad iga õpilase ajurakud ka kõigele sellele, mida teevad teised õpilased. Olenevalt sellest, mis õpilase ajus toimub, milline on tema tajutud usaldus ja kindlustunne, töötavad mõned neuronid palju sagedamini kui teised. ![]()
![]()
Kõige tähtsam asi, mida õpetaja saab teha, et suunata lapsi rahuliku, terve ja tulemusliku pika elu kursile, on luua iga päev usaldus-ja kindlustunnet toetavad tingimused. See kõlab nagu tohutu suur ülesanne, aga algab väikestest igapäevastest toimingutest, mis tekitavad lapse ja tema klassikaaslaste ajus konkreetseid seoseid. ![]()
![]()
VEPA-metoodika rakendamine annab õpetaja käsutusse tööriistad, millega luua ja hoida turvalist ja toetavat keskkonda, mis mõjutab nii laste olevikku kui ka tulevikku. ![]()
![]()
www.vepa.ee
„Olen VEPA mentorina kogenud, et näiteks kiitmine on õpetajale vahel ootamatult raske,“ ütleb VEPA mentor ja koolitaja Anti Einpaul. VEPA on üles ehitatud positiivse käitumise märkamisele ja sõnastamisele ning toetava tagasiside andmisele, see aga on tavalisele vaoshoitud eestlasest õpetajale vahel üsna raske teema. Nii mõnigi õpetaja peab kiitmist lausa eraldi õppima. ![]()
![]()
Toome näiteks ühe tavalise olukorra, mis on tuttav kõigile õpetajatele. Õpilane Juku kolmandast pingist rahmeldab ringi, jutustab üle klassi, segab kõiki enda ümber ja tegeleb kõige muu kui õppimisega. Tüüpiline oleks, et õpetaja pöördub Juku poole ja kutsub teda korrale, võib-olla isegi pahandab temaga ja halvimal juhul kirjutab märkuse. ![]()
![]()
„Nüüd aga pöördub õpetaja hoopis Juku lähedal istuvate laste poole ja kiidab neid hea keskendumise eest. Ta ei pööra Juku rahmeldamisele mingit tähelepanu. Juku saab üsna ruttu aru, et tähelepanu saavad need, kes käituvad kuidagi teisiti kui tema. Samuti mõistavad kõik lapsed klassis, et tähelepanu pälvib just positiivne,“ toob Anti Einpaul näite. „Selline lähenemine on aga kardinaalselt erinev võrreldes sellega, mida paljud õpetajad on kogu elu rakendanud, reageerides just häirivale käitumisele. Paraku on meil väga levinud see, et kogu aur läheb probleemide lahendamisele ning hästi käituvad lapsed jäävad sisuliselt täiesti tähelepanuta. See on kurb! Ma tean, et on raske oma harjumuspäraseid reageerimisi muuta, aga see toimib.“![]()
![]()
„Õpetaja on omale uute reageerimisoskuste õppimise alguses mõnes mõttes väga sarnases olukorras õpilasega, kellele me püüame õpetada käitumist, mis talle siiani pole mingitel põhjustel olnud omane“, arutleb Einpaul. „Nii laps kui õpetaja peavad teadvustama oma senist tavapärast käitumisviisi, pidurdama selle ja asendama selle millegi sobivamaga. Protsess on sama. Lihtsalt õpilane on veel vanuse poolest selles eas, kus uute (ka käitumis-)oskuste õppimine võib olla arenguliselt lihtsam. Õpetajatel on jälle eneseteadlikkus kõrgem, nii et kõigil on võimalus arenguks.“ ![]()
![]()
VEPA metoodikas ei puuduta tunnustamise teema ainult õpetajat, vaid ka lapsed õpivad märkama teise juures positiivset ja õpivad seda ka väljendama. VEPA üheks elemendiks on „kiidude“ kirjutamine ning programm pakub õpetajale lausa spetsiaalset kiidu-blanketti, kuhu saab head sõnad nimeliselt ja kuupäevaliselt kirja panna ning mis siis kiidu saajale üle antakse. „Kiitmine on meile väga raske teema. Tundub, et pigem reserveeritud loomuga eestlase ülimaks kiituseks on kas moka otsast öeldud „normaalne“ või et „ega pahasti ei saa küll midagi öelda“,“ muigab Einpaul. „Nüüd aga kasvatame me põlvkonda, kes juba esimesest klassist alates on harjutanud nii positiivse märkamist ja kui ka selle täislausetega välja ütlemist. Eestlastele ei ole see tavaline oskus!“ ![]()
![]()
Iga uus oskus kinnistub paremini, kui soovitud käitumist kõigepeal kirjeldada, siis märgata, tunnustada ja analüüsida. Seejärel õpetada lapsele sama käitumis märkamist ka teiste puhul. Kuna lapse jaoks on talle osutatud tähelepanu väga oluline, siis on vaja jälgida, et mittesoovitud käitumisele antav tagasiside oleks võimalikult neutraalne. Negatiivne tagasiside (nt märkus, häbistav kommentaar vms) pigem kinnistab mittesoovitud käitumist ja võib tekitada sügavamaid probleeme, seevastu positiivse käitumise tunnustamine aitab soovitud käitumist taas ja taas esile kutsuda.
